Kaart - Nienburgi kreis (Landkreis Nienburg/Weser)

Nienburg on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.

Se külgneb (läänest ja päripäeva) Diepholzi, Verdeni, Heidekreisi, Hannoveri ja Schaumburgi kreisiga ning Nordrhein-Westfaleni liidumaaga (Minden-Lübbecke kreis).

Kreisi pindala on 1399 km². 31. detsembril 2017 elas seal 121 470 inimest.

Kreis paikneb laias laastus Bremeni ja Hannoveri linna vahel. Weseri jõgi siseneb kreisi lõunast ja väljub põhjast Bremeni suunas.

Alates varakeskajast kuni 16. sajandi lõpuni oli see piirkond Hoya krahvkonna süda. Valitsev perekond hääbus 1582. aastal ning krahvkonna kesk- ja lõunaosad annekteeris Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna Lüneburgi haru. 1705. aastal läks Nienburgi ja Hoya ala Hannoveri alluvusse.

1866. aastal annekteeris Hannoveri kuningriigi Preisi kuningriik. Preisi valitsus rajas Nienburgi ja Stolzenau kreisi, mis ühendati 1932. aastal.

Nienburg/Weseri varaseim ametlik mainimine pärineb aastast 1025, kui Mindeni kanoonik Milo ilmselt kinkis oma Nienburgi valduse Mindeni kirikule. Kuna see varane mainimine rääkis Nienburgist (= uus linnus), pidi mingit liiki kindlus juba mõnda aega olemas olema, võib-olla selleks, et kaitsta Weseri ületuskohta. Selle kindluse kaitse all sai algselt ebakindlast asulast alaline ja 1215. aastal on seda esmamainitud kui "civitas" (linn).

Nienburgi loss ja linn olid Hoya krahvide asukoht, kellelt kodanikud ja gildid suutsid palju eesõigusi saada. Kui Hoya krahviliin 1582. aastal hääbus, sai nende valdused Welfi hertsogite Braunschweig-Lüneburgi liin. Nienburg jäi Welfidele aastani 1866, lühikese katkestusega aastatel 1803 kuni 1813, kui see oli prantslaste poolt annekteeritud. Täna on vaid "Stockturm" nähtav meenutus linna keskaegse ajaloo paljudest sajanditest, kui Nienburgi kindluslinn seisis valvel Mindeni ja Bremeni vahelise peamise Weseri ületuskoha juures. Viimase Hoya krahvi Otto VII ja tema naise Agnes von Bentheimi ning linna ajaloo kõige olulisem krahvi Jobst II (suri 1545. aastal) ja tema naise Anna von Gleicheni sarkofaagid asuvad "Turmhalle-Martinskirches". Sõja sümbol – Hoya krahvide moodi – must karukäpp – ilutseb täna veel tunnistustel ja dokumentidel ning ka vapil ja linna pitseril. Sinine lõvi linna vapil viitab Welfi vürstidele, kes valitsesid piirkonda esialgu Braunschweig-Lüneburgi hertsogitena ja siis kuurvürstidena ning hiljem Hannoveri kuningatena, kuni Welfide kuningriigist sai 1866. aastal Preisi provints.

16. sajand oli reformatsiooni aeg, mis lahenes 1581. aastal Hoya kiriku dekreediga.

Kolmekümneaastase sõja ajal linna piirati ja rüüstati. 1625. aastal kaitsesid "reformeeritud" väed linna edukalt kindral Tilly vägede vastu. Tollest ajast pärineb "Wähligen Rott" legend kaitsjate bandest, kes tungis linnast välja ning võttis Tilly piiramisvägede telgid, lipu ja muu suure saagi. Lippu ja telke näidatakse tänini iga-aastasel "Scheibenschießenil" (laskmisturniir), kohalikul festivalil, millel traditsiooni üle 600 aasta. Kolmekümneaastase sõja lõppedes oli 2/3 linnast varemetes. Nüüd tulid kiire ülesehituse aastad; siiski kannatas linn Seitsmeaastase sõja ajal taas olulist kahju, kui Prantsuse armee selle 1757. aastal okupeeris.